Tootmine tuleb Aasiast tagasi. Vastutus keskkonna eest samuti.
Tänapäeva inimene soovib ühtaegu puutumatut loodust, kõrget elatustaset, sooja tuba, nutitelefoni, isiklikku autot ja neljarealist maanteed. Paraku peame arvestama sellega, et igal inimtegevusel on oma keskkonnamõju ja kõike head korraga ei saa.
Tööstusrevolutsioon on loonud olukorra, kus tarbijale taskukohase hinnaga toote valmimiseks peavad tööstused töötlema suuri mahte võimalikult soodsa hinnaga, mis on toonud tarbekaupade tootmisel edu Aasiale. Selle tagajärjel oleme enamiku oma keskkonnajalajäljest siirdanud silma alt ära kolmandatesse riikidesse, kuid see hakkab lähitulevikus muutuma.
Pandeemia on toonud teravalt esile tarneprobleemid kaugematest piirkondadest: Aasiast, Lõuna-Ameerikast ja USA-st. Praegu aga toimub tootmise tagasitoomine Aasiast Euroopasse, et tarneahelad oleksid lähemal. Oleme ühiskonnana liikumas säästliku ressursikasutuse ehk kohalike taastuvate materjalide kasutamise suunas.
Keskkonnajalajälg muutub nähtavaks
See tähendab muuhulgas seda, et meie tarbimise keskkonnajalajälg naaseb koju ning muutub silmaga nähtavaks. Kliimaeesmärkide valguses hakkame võtma vastutust oma tegevuse keskkonnamõjude eest ning arvestama ka sellega, et tarbimine muutub aina kallimaks. Ja see muutub oluliselt kallimaks neile, kes teevad rohelist üleminekut uisapäisa, mõtlemata ja uurimata tänapäeva tehnoloogilisi võimalusi ning seistes vastu ainuüksi soovile tagada ühiskonnale sujuv ja võimalikult valutu üleminek.
Viimane aasta on näidanud, et töötlev tööstus hoiab keerulisel ajal majandust vee peal. Ökonomistide arvates on majanduse tasakaalukaks arenguks tarvis kapitalimahukate ja keerulist tehnoloogiat kasutavate firmade lisandumist.
Hiljuti valminud metsa- ja puidutööstuse sotsiaalmajandusliku mõju uuring näitab, et praegu eksporditava paberipuu kohapealne väärindamine annaks Eesti majandusele sadades miljonites eurodes täiendavat lisandväärtust ja looks pea 7000 uut töökohta. Konkurentsivõimelise puidukeemiatehase rajamise investeering on suur ja selle tasuvusaeg on pikk, kuid kui me jääme sellest globaalsest rongist maha, on sellest tulevikus palju enam kaotada.
Jaan Kers. Foto: Sven Arbet
Kallis, aga tasuv võimalus
Mehhaanilises puidutöötlemises oleme Eestis juba täna maailma tipus, kuid metsa raiudes tekivad erinevad sortimendid. Kõverast puust ja okstest ei ole võimalik valmistada ehitusmaterjale, kuid seal on peidus suur tarbeplastide, rõivaste, pakendi- ja viimistlusmaterjalide potentsiaal, mida oleme siiani tootnud fossiilsest toorainest. See on võimalik biomassi keemilise väärindamise ja tööstusliku biotehnoloogia abil, mille loomiseks Eestis vajame uuel tasemel teadusarendus ja innovatsiooni võimekusi.
Puitmaja lammutamise järel saab suunata selle puidu nt vintage mööbli, pakkealuste ja pakendite valmistamiseks. Jõupaberist paberkotte on võimalik peenestada, ümber töödelda ja taaskasutada neis sisalduvat tselluloosikiudu paberi, pakendite või keemiatoodete valmistamiseks. Viimases järgus on paberkotid kompostitavad, kui neid ei ole kaetud plastist pinnakattematerjali või lamineeritud kilega.
Seetõttu oleks vaja soodustada biomajanduse valdkondade koostööpõhist ja interdistsiplinaarset teadus- ja arendustegevust. Samuti konsortsiumi põhiseid rakendusuuringuid ning arendustööd ülikoolides ja ettevõtluses. Põhjamaade kogemusest näeme, et puidurafineerimistehaste ümber koonduvad teaduspõhise ettevõtluse klastrid, mis tegelevad uute tehnoloogiate arendamise ja täiustamisega, et arendada välja uusi biotooteid.
Selle arengu aluseks on muuhulgas Eesti paberipuu, mis leiab täna kasutust hoopis Soomes ja Rootsis. Miks oleme nõus olema Skandinaavia puidurafineerimistehastele sahvriks, selle asemel et ise taastuvat toorainet keemiliselt väärindada, luues väärtust Eesti majandusele ja töökohti Eesti inimestele?
Tasub meeles pidada, et bioringmajanduse rongile on võimalik astuda üksnes tihedas koostöös teadlaste ja ettevõtete vahel. Oluliseks eelduseks on ka vastav riigi toetus ehk valitsuse poliitikaga soodsate tingimuste loomine. Biovarudel on nn puhtas majanduses väga oluline roll ja nende kasutamisega avaneb palju uusi võimalusi kohaliku tööstuse arendamiseks tööstusvaldkondades, mida seni riigis ei esinenud. Eesti puidu võimalikult kõrgtehnoloogiline väärindamine on üks meie võimalustest leebema rohelise ülemineku teostamiseks.
Pealiskaudne vastuseis
Teatud huvigruppide seas on tugev vastuseis mistahes suurele projektile. Sageli kasutatakse iga võimalust, et käivitada allkirjade kogumine ja teha uudis sellest, kuidas terve kogukond on millegi vastu. Aktivistid mobiliseeritakse bussidega sinna, kuhu vaja, ning protestid algavad veel enne, kui toimuvad teadusuuringud või algab sisuline diskussioon.
Ühelt poolt on selline reaktsioon mõistetav – inimesed on keskkonna pärast mures ja see on pannud paljusid ärevalt tegutsema parema keskkonna nimel. Kuid roheleppe eesmärkide täitmiseks tuleks viia avalikud debatid oma sisult sügavamaks pealiskaudsest ülereageerimisest.
